25.novembril peeti Sulu Külakeskuses kadrisimmanit. Tantsu sai keerutada Tartu laulu-ja kandlekapelli Simmaniduo saatel. Kes seekord tantsupõrandale ei jõudnud, võis rahvalikke instrumentaalpalasid ja laule laua ääres istudes kuulata ja kaasa laulda. Kel tantsimisest puhkust vaja oli, maitses vahepeal head-paremat, mida kodust kaasa sai võetud.
Peokutsel mainiti, et kena oleks külalisi kostüümides näha. Pidulisi saabus lähedalt ja kaugelt. Kohale tuli nii valgeid kui värvilisi, tegelaste uudistamisel põnevust jätkus. Ringi liikus klassikaliselt heledates riietes ja punapõsiseid kui ka punkarisoengu, nõiamaski ja ballikleidiga peolisi. Esines ka naiseks riietunud mehi ja vastupidi, kes olemise veel lõbusamaks muutsid.
Simmani „Kadriks“ valiti üheks õhtuks naisterahvaks muutunud Anti. Kui pidu juba omajagu peetud, loositi kõigi piletiomanike vahel välja kadrikingid. 
Täname Märjamaa Vallavalitsust, kes ürituse korraldamist toetas!
Suur tänu kõigile, kes leidsid aega kadripeole tulla!
Kohtumiseni Sulul
Ajalugu
Küla oli endise Haimre mõisa küla. Sulu (Sulgel) küla mainiti juba piiriajamisel 25. nov. 1390. aastal, kui määrati kindlaks vasall Claves Üxküll’i Velise mõisa ja Märjamaa kihelkonna Sulu küla (M. Aitsamil mõis) tolleaegse valdaja vasall Kersten Kutslef’i vaalduste piir.(773)Järgmisena mainitakse siinset küla (Sullus od. Sulal) 1566. aastal.(774) Esialgne vana küla eksisteeris kuni ajavahemikuni 1795-1798, mil Haimre mõis siinse küla asemele oma karjamõisa rajas.
773Mihkel Aitsam „Vigala kihelkonna ajalugu“ käsikiri lk. 38
774Tallinna Ajaloomuuseum, f, 92, nim. 1, toimik 25,
register 295-339. lk. 132
Sergei Seeland „Velise valla ajaloost“ Velise 2005
*
1717-1795 töötas Sulu paberiveski. Jahuveski rentis mõisalt Tallinnast pärit Oloff Brandt ja ehitas selle ümber paberiveskiks.
*
1904 mõisa põldude „torutamine“
1908 Maad müüdi asutaludeks. Sulu karjamõis oli panditud Maapangale ja võlga ei suudetud tasuda.
1916 Jõele ehitati I sild. Ehitajaks Haimrest pärit mees – Jaan Riisman. Kogu materjal saeti käsitsi.
*
1921 Jüri Tiits ostis koos taluga tellisetehase. Ta oli olnud Venemaal mitmes mõisas aednikuks ning rajas Tönki puukooli. Lisaks töötas ta veel õpetaja ja organistina.
1930 Sulu naispere korraldas oma kuludega Möldriaasa talus toiduvalmistamise kursused. Foto ilmus ka Taluperenaises.
1935 rajati telefoniliin Veliselt Sulule
1940 elas külas 82 inimest ja külavanemaks oli Aleksander Valler
1949.a. kevadel loodi Sulu külast kolhoos „Nõukogude Eesti“. Suurus 430 ha, sellest põldu 154 ha. Kolhoosi esimees Otto Tiits, arveametnik Adam Kirsipuu, põllundusbrigadirid: Aleksander Lemmik, Jaan Limberg ja Paul Mikker. Esimesed karjatalitajad: Liina Haak, Agda Tamberg ja Velda Mikker. Lüpsikari asus endises mõisa karjalaudas, hobused Annil ja Jäntsis.
1949 Sulu küla talud: Hiireoja ja Uduna liideti „ Sulevi“ kolhoosi ja Käriselja külaga.
1955 „Sädeme“ kolhoosist toodi elekter Kasemetsale, Rehele ja Mustikale, aasta hiljem Möldriaasale.
1958 valmis Sulu oma alajaam
1963 sai Velise-Haimre tee kruusakatte
1971 heakorrakonkursil anti välja 3 I kohta. Ühe I koha sai Adam Kirsipuu kodu.
1975 21.01. Jaan Limbergi 90. juubeli tähistamine ja austamisõhtu Velise kultuurimajas. Jaan oli Eesti NSV teeneline metsakasvataja, Eesti Looduskaitse Seltsi liige, väsimatu ühis- ja seltskonnategelane. Tema kirjutatud artiklid ilmusid rajoonilehes.
1976 valmis praegune Sulu sild
1979/80 Sulul maaparandus, tehakse kruusatee Sulult Jõeääre külla
1986 juuli keskel I küla kokkutulek Külaotsa talus. Korraldajad: Salme Raadik, Aliide ja Jaan Parnabas, Ellen Valler, Ilmar Valdek, Helje Põhinurm jt. Osalejaid oli 90 ringis.
1991 juulis II küla kokkutulek
*
2003 Kihuna talu sai Kodu Kauniks konkursil II koha
*
2005 06.03. toimus Kihuna talus küla koosolek. Külavanemaks valiti Aile Pajula.
_____________________________________
Järgnevate sündmuste kohta leiate pildimaterjali
"Pilte Sulu küla tegemistest" teemanime alt.
